Mida talvel autoga liiklemisel silmas pidada?

 

Talv on autoga liiklemiseks teeolude poolest kõige ohtlikum aeg: pikem pime aeg, sademed ja libedad teeolud. Samuti ei soosi ka miinuskraadid ning soolatud teed auto enda heaolu. Selleks, et talvel muretult autoga liigelda ning muresid vältida pea kinni järgmistest punktidest:


Hoia ohutut pikivahet

Kõige levinum põhjus talvel autoga õnnetusse sattumiseks on liiga väike pikivahe. Kui pidurdades auto libisema hakkab, siis pikem pikivahe annab olukorrale reageerimiseks ning korrektuuride tegemiseks. Liiga väike pikivahe tähendab, et ootamatule olukorrale reageerimiseks ei jää piisavalt aega ning ohuolukorras ei jõuta õigel ajal tegudeni.


Vali õige sõidukiirus

Talvisel ajal tuleb hommikuti tööle kiirustades kindlasti arvestada kõikide aega lisanduvate teguritega. Hommikuti on autodel aknaklaasid jäätunud või lumekihi all, auto on käivutmisel külm ning teeolud muutuvad pidevalt, õnnetusi on rohkem ning ummikud sagedamad. Selleks et mitte liialt liikluses kiirustada, tuleb varuda piisavalt aega, et õigel ajal kohal olla. Kiiruse ületamiseks ei ole õigustust. Samuti ei ole ratsionaalne kiirustades enda ja teiste tervist ohtu seada. Mõnikord tuleb lihtsalt leppida, et jääd seekord küll hiljaks, aga jõuad turvaliselt kohale.


Ole roolis tähelepanelik

Kuna teeolud on pidevalt muutumises ning nähtavus piiratud, tuleb esile rohkem ootamatusi. Seda nii endale kui ka teistele juhtidele. Selleks, et vältida ohuolukordade tekkimist, tuleb olla rooli taga võimalikult tähelepanelik ning näha ette võimalikke ohte. Libedates oludes sõites peab iga autojuht arvestama, et äkilisemate manöövrite peale käitub auto teistmoodi kui kuival maanteel sõites. Rääkimata sellest, et kõrvaliste asjadega (telefon, raadio, söömine) tegelemine võtab enda peale rohkem tähelepanu kui enamik inimesi tunnistada julgeb. Telefon tuleks panna suletud laekasse või jätta taskusse. Telefoni kasutamine liikluses pärsib tähelepanu ning on ohtlik nii sinule endale, kaasreisijatele kui ka teistele liiklejatele.

Autode ostmine välismaalt? Riskid, ohud ja mida silmas pidada.

 

Välismaalt autode ostmine kogub üha enam populaarsust. Eriti levinud on teistest riikidest just kasutatud autode ostmine. Hea hind, lai valik (nii varustuse kui mudeli poolest) ning korras soolavabad teed tähendavad, et suure tõenäosusega leiab endale heas korras ning meelepärase sõiduki üsna vähese vaevaga. Auto toomine välismaalt Eestisse võib küll tunduda, kui lihtsa ja murevaba reisina, kuid nagu iga asjaga on ka selles vallas oma varjukülg.

 

Kasutatud auto ülepiirilise ostu puhul pea silmas järgmist:
• Auto ostu-müügilepingut ei tasu sõlmida välismaa eraisikuga. Eraisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga.

 

• Välismaalt vahendajalt ostmisel tee enne ostu kindlaks, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ja kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral Sinu ja vahendaja vahel.

 

• Oluline on teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ning kas ta müüb seda edasi juriidilise või eraisikuna.

 

• Võõrkeelse lepingu puhul ole kindel, et oled kõigest õigesti aru saanud.

 

• Pea silmas, et auto maksumusele lisandub veel kulusid, näiteks transpordi- ja kindlustuskulud. Teatud juhtudel võib lisanduda käibemaks, mida ostja maksab Eestisse jõudes, samuti sõiduki registreerimistasud.

 

• Kui oled auto ostnud Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi autokauplusest ehk müügileping on sõlmitud juriidilise isikuga, siis on müüja kauba eest vastutav vähemalt tarbekaupade müüki ja nendega seotud garantiisid puudutava EL-i direktiivi järgi.

 

• Konkreetse müüja vastutuse kindlaksmääramisel tuleb aga alati lähtuda selle konkreetse riigi seadustest, kus kauba müüja asub.

Autode kevadine hooldus

 

Tead seda hetke, kui järsku on autot vaja. Näiteks on kiire mõnele kokkusaamisele või üritusele, ja just siis märkad, et autol on rehvid tühjad, paagid samuti, kojamehed ei pühi ja ausalt öeldes ega käima ei läinud ka kõige kindlamalt. Ühel heal autoperemehel on aga auto alati korras. Auto hea seisundi tagab selle korrapärane hooldamine. Vaid hooldatud auto sõidab kaua ja kaugele. Autot tuleb pidevalt tähelepanelikult jälgida ning kuulata. Loomulikult on mehhaanikud esinduses need, kes oskavad erinevaid vigu leida ka kohtadest, kuhu ise ei oska vaadata, kuid on väga palju olulist, millele saavad tähelepanu pöörata ka autoomanikud iseseisvalt. Olgu siis auto viis või viiskümmend aastat vana.

 

Kõrgendatud tähelepanu tuleb oma autole osutada just kevadel. Üsna ekstreemsed Eesti talvised ilmastiku- ning sõiduolud, jätavad reeglina oma jälje ka autole.

Ebatasased teed, krõbedad miinuskraadid, sool ja muu keemia, on vaid väike osa autode talvistest katsumustest. Seega kui viimaks kevade soojad ilmad kohal on ning sõites aknaklaasi alla lastes jube kolin ning krigin käib, ei ole üllatumiseks põhjust. Just kevad ongi see aeg, mil veermikuprobleemid enim tunda annavad.

 

Lisaks veermikule tasub kevadel tähelepanu pöörata ka kõigele sellele, mis puudutab ohutust. Teed on kuivad, pole enam nii libedad – kiirused kasvavad.

Ehk kindlasti tuleks hoolikalt üle vaadata pidurdussüsteem ning ka nähtavust mõjutavad tegurid, s.t esiklaas ning kojamehed. Mõlemad saavad talviti kõvasti vatti. Esiklaasil tuleks tähelepanu pöörata kulumisjälgedele ning täketele, kojameeste puhul kummiosade ning pingutussüsteemide korrasolekule. Kevadpäike on väga ere, seetõttu on esiklaasil olevad kriimud ning pühkimata pori juhile eriti silmatorkav. Pidurite puhul tuleb kontrollida pidurivedeliku taset, ketaste sirgust ning piduriklotside kulumist. Kui pidurid tahavad kinni kiiluda, tuleb suppordid lahti monteerida ning nende osad uuesti määrida. Kõik ikka selleks, et õigel ajal pidama saada ning et vältida hilisemaid probleeme.

 

Nagu ikka on kohustuslik üle vaadata ka kõikide kapoti all olevate vedelike tasemed. Soojade ilmadega võib auto tarbida veidi rohkem jahutusvedelikku. Õlitase on autoomaniku ABC. Paha ei tee kevadine õlivahetus, sest see aitab mootori kergele käimisele ning elueale tublisti kaasa. Õli puhul tasub silmas pidada nii seda, mitme kilomeetri tagant õli vahetati, kui seda, mitu aastat tagasi seda tehti.

 

Kevad on ka see aeg, mil vahetatakse talverehvid suverehvide vastu. Suverehvid on Eestis lubatud 1. märtsist kuni 1. oktoobrini. Rehvide mustri jääksügavus peab olema vähemalt 1,6 mm, kuid mõistlik on neid vahetada juba 2 mm juures. Lisaks mustrile on vahetusel oluline ka rataste tasakaal. Rehvi ja ratta nõuetekohane tasakaalustamine on sõiduohutuse seisukohalt väga oluline. Kiire sõidu ajal võib tasakaalustamata ratas kahjustada auto stabiilsust ning muuta autosõidu ohtlikuks ja ebamugavaks. Lisaks kulub korralikult tasakaalustamata ratta rehvimuster ebaühtlaselt.

 

Kokkuvõtvalt ongi autohoolduse tähtsaimaks punktiks turvalisus! Märgates enda auto juures midagi imelikku või kuuldes sõidu ajal kolinat, tasub auto viia kiirelt teenindusse ja lasta see üle vaadata. Auto saab ju alati uue osta, õnnetuse tagajärjel kaotatud head tervist aga mitte.

20 kraadi külma ja auto ei lähe käima?

 

Siinkohal mõned nipid, kuidas hommikul ikkagi õigeks ajaks tööle jõuda. Esmalt kuus punkti, mida talvisel ajal autot käivitades jälgida:

 

1. Esiteks rakenda käsipidur, juhul kui see veel ei olnud rakendatud.
2. Seejärel lülita välja kõik voolutarbivad seadmed, ehk puhur, raadio, tuled, istmesoojendused jms. See tagab, et auto saab startides maksimaalselt käivitusvoolu.
3. Vajuta sidur põhja, võta käik välja ning jää siduripedaali hoidma. Siduri lahutamine vähendab käivitamisele kuluvat koormust.
4. Keera süüde sisse, kuid ära veel käivita. Bensiinimootorite puhul hakkab tööle bensiinipump ning diiselmootorite puhul eelsüüteküünlad. Diiselmootori puhul ära mootorit enne käivita, kui eelsüüteküünalde märgutuli on kustunud. Vanematel autodel võib eelsüüteküünlaid igaks juhuks enne käivitamist mitu korda aktiveerida.
5. Viies punkt, käivita starter. Kui auto ei käivitu esimese 10-15 sekundi jooksul, siis lõpeta käiamine ning lase starteril jahtuda. Kui mootor läheb korraks käima, kuid sureb seejärel koheselt välja, vajuta järgmisel käivitamisel gaasipedaali.
6. Kui auto läheb käima, siis vabasta gaasipedaal. Külma mootoriga auto töötab alguses kõrgematel pööretel, kuid soojenedes peaks pöörded normaliseeruma.

 

Kindlasti ei tohiks kohe alustada sõitu. Külmalt on auto õli paks, seega ei õlita nii hästi ning suurendab mootorile avalduvat koormust. Säärane tegevus lõhub mootorit. Et talvel olla kindlam, et auto ikka hommikuti tööle läheb, võib investeerida mootori- ning salongieelsoojendussüsteemidesse. Kindlasti soovitame enne talve vahetada autol õli, sest puhtam õli aitab mootoril kergemini käivituda. Diiselautode puhul võib käivitamise puhul kasu olla sellest, kui eelsüüteküünlad ära vahetada. Samuti aitab korralik aku. Kui aku on tühjaks jooksnud, aga laadimiseks ei ole enam aega, tuleb kasutada käivitusjuhtmeid. Muidugi autot saab ka käima lükata, kuid alati ei ole see parim variant (ohtlik keset liiklust ning võib-olla auto rattad ei haaku teega piisavalt, et üldse käima minna). Sageli autoomanikud, aga ei tea kuidas õigesti juhtmeid ehk “krokodille” kasutada.

 

Abiks spikker:
1. Pargi autod nii, et juhtmed ulataks ühe auto akult teisele probleemideta. Mõlemad autod peaks olema välja lülitatud ning käigukang neutraalasendis.
2. Klemmide ühendamisel tuleks käituda järgmiselt. Kõigepealt ühenda käivitusjuhe täis akuga auto plusspoolusega, seejärel tühja auto plusspoolusega. Tüüpiliselt on autodel plussklemm märgitud punasega, seega on ka käivitusjuhtmetega mõistlik jälgida sama skeemi. Samuti jälgi et juhtmed ei jääks liikuvate osade vahele (rihmad, rullikud jne).
3. Seejärel ühenda must käivitusjuhe laetud akuga auto aku miinuspoolusega ning peale seda tühja auto miinusklemmi või metallist autoraamiga.
4. Seejärel käivita täis akuga abistav auto ning lase sellel minut või paar käia. See tagab, et tühi aku saab enne käivitamist veidi laadida ning käivitamine on efektiivsem.
5. Proovi käivitada tühja akuga auto. Käivitamisel kindlasti jälgi kõiki ülaltoodud punkte.
6. Kui auto ei käivitu, siis proovi mõne minuti möödudes uuesti. Kui aga auto läheb käima, ühenda kaablid lahti täpselt vastupidises järjekorras. See tähendab, et kõigepealt lahti must käivitusjuhe miinuspoolustelt ning seejärel punane plusspoolustelt.

 

Mõne auto aku ei asu mootoriruumis või pagasnikus, tuleb ilmselt juhtmed ühendada käivitusklemmidega, mis on enamikel juhtudel ikkagi mootoriruumi toodud. Kui auto, mida aidatakse läheb käima, ei tohiks sellel kindlasti koheselt gaasi põhja vajutada. Pöörete tõstmine suurendab pinget ning voolu hulka, mis võib auto elektroonikasüsteemi kahjustada. Kauaaegne ebaõnnestunud katsete hulk võib tühjaks tõmmata ka laetud töötava auto aku. Sellisel puhul peaks kaaluma varianti, et ilmselt ei ole asi akus ning auto lähimasse töökotta pukseerida.